12. nad kõik on läinud kõrvale, nad on puha saanud kõlvatuks, ei ole kedagi, kes teeb head, ei ühtainustki.
13. Nende kurk on lahtine haud; oma keelega nad petavad; madude mürk on nende huulte taga.
14. Nende suu on täis sajatamist ja kibedaid sõnu;
15. nende jalad on nobedad verd valama;
16. hävitus ja õnnetus on nende teedel,
17. ja rahu teed nad ei tunne;
18. ei ole Jumala kartust nende silmade ees!”