7. Kui Joosep nägi oma vendi, siis ta tundis nad ära, aga tegi ennast neile võõraks ja rääkis nendega karmilt ning küsis neilt: „Kust te tulete?” Ja nad vastasid: „Kaananimaalt, et leiba osta!”
8. Joosep tundis oma vendi, aga nemad ei tundnud teda.
9. Siis meenusid Joosepile unenäod, mis ta neist unes oli näinud, ja ta ütles neile: „Te olete maakuulajad. Olete tulnud vaatama, kust maa lahti on!”
10. Aga nemad ütlesid: „Ei, mu isand, su sulased on tulnud leiba ostma!
11. Me kõik oleme ühe mehe pojad, oleme ausad mehed, su sulased ei ole maakuulajad!”
12. Tema aga ütles neile: „Ei, küllap olete tulnud vaatama, kust maa lahti on!”
13. Siis nad vastasid: „Meie, su sulased, olime kaksteist venda, ühe mehe pojad Kaananimaalt. Ja vaata, noorim on praegu meie isa juures, aga üht ei ole enam olemas.”
14. Aga Joosep ütles neile: „See on nõnda, nagu ma teile olen rääkinud ja öelnud: te olete maakuulajad!
15. Selles asjas ma katsun teid läbi: nii tõesti kui vaarao elab, ei pääse te siit minema enne kui teie noorim vend on siia tulnud!