1. Nõnda, mu armsad ja igatsetud vennad, minu rõõm ja pärg, seiske siis Issandas kindlatena, armsad!
2. Euodiat ma manitsen ja ma manitsen Süntühhet olema ühemõttelised Issandas.
3. Ja ma palun ka sind, tõsine kaastööline, aita neid naisi, kes on võidelnud Evangeeliumi eest ühes minuga ja Kleemensiga ja mu teiste abimeestega, kelle nimed on eluraamatus.
4. Olge ikka rõõmsad Issandas! Ja taas ma ütlen: olge rõõmsad.
5. Teie leebus saagu teatavaks kõigile inimestele. Issand on lähedal.
6. Ärge muretsege ühtigi, vaid laske kõiges oma palumised palve ja anumisega ühes tänuga saada Jumalale teatavaks.
7. Ja Jumala rahu, mis on ülem kõigest mõistusest, hoiab teie südamed ja mõtted Kristuses Jeesuses.
8. Viimaks, vennad, kõik, mis on tõsine, mis aus, mis õige, mis kasin, mis armas, mis on hea kuulda kui vooruslik komme ja kiituse väärt, sellele mõelge!
9. Mis te ka olete õppinud ja saanud ja kuulnud ja näinud minult, seda tehke; ja rahu Jumal on siis teiega.
10. Väga suureks rõõmuks Issandas aga oli mulle see, et te juba uuesti virgusite mõtlema minule: sellele te mõtlesite ennegi, aga teil ei olnud juhust selleks.