4. Aga linna rahvas jagunes kaheks: ühed olid juutide, teised Apostlite poolt.
5. Kui siis paganad ja juudid oma ülematega ühel nõul tahtsid tulla nende kallale, et neid teotada ja kividega visata,
6. said nad seda teada ja põgenesid Lükaoonia linnadesse, Lüstrasse ja Derbesse ja nende ümbrusesse
7. ja kuulutasid seal Evangeeliumi.
8. Ja Lüstras istus mees, võimetu seisma, oma emaihust jalutu, kes ei olnud elades kõndinud.
9. See kuulis Pauluse kõnet. Ja kui Paulus teda silmas ning nägi, et tal oli usku terveks saada,
10. ütles ta suure häälega: „Tõuse püsti oma jalgele!” Ja ta kargas üles ja kõndis.
11. Aga kui rahvas nägi, mis Paulus oli teinud, siis nad tõstsid oma häält ning ütlesid lükaoonia keeli: „Jumalad on inimeste sarnastena alla tulnud meie juurde!”