1. Et meil nüüd on niisugused t
2. Andke meile maad oma südames! Me ei ole teinud kellelegi ülekohut, ei ole kellelegi saatnud kahju, ei ole kedagi petnud.
3. Seda ma ei ütle teie hukkam
4. Mul on palju lootust teie suhtes, mul on teist palju kiitlemist, ma olen täis troosti; ma olen üliväga r
5. Sest ka Makedooniasse saabudes ei olnud meie lihal mingit rahu, vaid meid vaevati k
6. Aga Jumal, kes masendatuid kinnitab, on meid kinnitanud Tiituse tulemisega;
7. kuid mitte ainult tema tulemisega, vaid ka selle troostiga, mille ta oli teilt saanud, sest ta jutustas meile teie igatsemisest, teie kurtmisest, teie innust minu heaks, n
8. Sest kuigi ma teid kirjaga kurvastasin, ei kahetse ma seda mitte; ja kuigi ma kahetsesin — ma näen ju, et see kiri teid on kurvastanud, olgugi lühikeseks ajaks —
9. siis olen nüüd r
10. Sest kurvastus Jumala meele järgi saavutab meeleparanduse, mis toob pääste, mida ei kahetseta; aga maailma kurvastus toob surma.