2. Timoteosele, oma tõelisele pojale usus. Armu, halastust, rahu Jumalalt Isalt ja Kristuselt Jeesuselt, meie Issandalt!
3. Nõnda kuidas ma Makedooniasse minnes sind õhutasin jääma kauemaks Efesosse, et mõningaid manitseda, et nad ei õpetaks teisiti
4. ega teeks tegemist tühjade juttudega ja lõpmatute suguvõsade üleslugemistega, mis tekitavad rohkem küsimusi kui Jumala majapidamisest arusaamist usus, nõnda tee.
5. Sest käskimise eesmärk on armastus puhtast südamest ja heast südametunnistusest ja silmakirjatsematust usust.
6. Neist on mõned ära taganenud ja kaldunud kõrvale tühja kõne poole,
7. tahtes olla käsuõpetajad, kuigi nad ei mõista seda, mida nad räägivad, ega seda, mida nad kindlasti väidavad.
8. Me ju teame, et käsk on hea, kui keegi seda käsitleb käsu kohaselt
9. ja peab meeles, et käsku pole seatud õigele, vaid ülekohtustele ja kangekaelseile, jumalakartmatuile ja patustele, õelatele ja roojastele, isatapjaile ja ematapjaile, mõrtsukaile,
10. hoorajaile, poisipilastajaile, inimesemüüjaile, valelikele, valevandujaile ja kõigele muule, mis käib õige õpetuse vastu —
11. õndsa Jumala au Evangeeliumi järgi, mis on usaldatud minu kätte.
12. Ma tänan teda, kes mind on teinud vägevaks, Kristust Jeesust, meie Issandat, et Ta mind on pidanud ustavaks, pannes mind Oma teenistusse,
13. ehk ma küll enne olin pilkaja ja tagakiusaja ja vägivaldne. Aga ma olen armu saanud, sest ma olin seda teinud teadmata, uskmatus meeles.